Puhta vee teema on meil alles lapsekingades, kuid elukvaliteedi paranedes hakkame üha rohkem väärtustama tervelt elatud elu ja head enesetunnet. Teadlikkus tasapisi kasvab ja saame aru, et kraanist tulev vesi on puhas vaid teatud piirini, millest edasi tuleb juba ise anda väike panus.
Ja kui me veidi süveneme teemasse, siis saame aru, et see panus ja pingutus on tõepoolest üsna marginaalne, võrreldes selle kasuga, mis me vastu saame.
Tasapisi oleme hakanud tähelepanu pöörama sellele, mida me sööme. Kas see on tervislik või kas see on kasvatatud looduslikult? Kui sageli mõtleme aga sellele, mida me joome ja milline roll on veel meie igapäevaelus ja tervisele? Ütleb ju vanarahvatarkuski, et vesi suured laevad kannab, vesi palju jõudu annab.
Inimese keha vajab normaalseks ainevahetuseks iga päev keskmiselt 1,5–2 liitrit värsket puhast vett. Oluline on siinkohal rõhk sõnal „puhast”. Sageli peame liht-
salt teadmatusest joogivett puhtaks ja mõtleme, et miks peaks puhastama niigi puhast joogivett. Tõepoolest, aga miks, kui meile kinnitatakse, et kraanist tuleb väga hea kvaliteediga ja igati normidele vastav vesi.
Tsentraalset joogivett puhastatakse veepuhastusjaamades kuni nõutud piirnormideni. Väga puhtaks tsentraalset vett teha ei saa, sest see läheks väga kalliks. Ärme unusta ka seda, et see vesi läbib kümneid kilomeetreid erinevas seisukorras ja vanuses torusid ning trasse, kust see võib kaasa saada soovimatuid lisandeid: soolasid, raskemetalle, orgaanilisi ühendeid, radionukleiide ja baktereid.
Mõnel pool võib probleemiks osutuda veepuhastusjaamades mikroorganismidest vabanemise eesmärgil veele lisatud kloor ja kloori-
ühendid.
Silmale puhas vesi ei tähenda sama organismile. Me tegelikult ei oska oletada ega aimatagi, mis võib meile puhtana tunduvas joogivees tegelikult olla. Kraanist vett klaasi lastes tundub see ju silmale selge ja puhas.
Väga vähe on tähelepanu pööratud inimese enda põhjustatud probleemidele ehk kaasaegsete ravimite või erinevate puhastusainete mõjust loodusele ja eelkõige veele. Nimelt ei suuda reoveepuhastusjaamad vett bioaktiivsetest ainetest täielikult puhastada. Bioaktiivsete ainete all peame lisaks antibiootikumidele ja hormoonidele silmas kõiki teisi aineid, mille ülesanne on mingeid elusolendeid hävitada (biotsiidid, seebid, pesuained, tualetipuhastusvahendid jt). Üht- või teistpidi satuvad need ained ikka vette, põhjustades lõpuks oioi kui palju pahandust.
Probleemidest ei pääse ka kaevuvesi: selles võib leiduda nii mõndagi huvitavat, näiteks liigset rauda, mangaani ja vesiniksulfiidi.
Suur mureallikas võib olla ka karedus, kuigi seda meil ei normeerita, sest karedus otseselt pole tervisele kahjulik. Kui me pärast duši all käimist ketendavat, kuiva ja sügelevat nahka pidevalt kreemitama peame, ei tule me ehk selle pealegi, et põhjuseks võib olla just kare vesi. Tagajärgedega tegelemine ei likvideeri aga põhjust. Muide, põnev fakt on see, et iga duši all käimisega imendub naha kaudu meie kehasse umbes 200 ml vett. Seega ei saa kuidagi väita, et pesemisel pole vee kvaliteedil nii suurt tähtsust.
Inimesed kardavad, et kui vesi on puhastatud, on see justkui surnud vesi. Nii see kindlasti pole. Mida vähem on vees igasuguseid lisaained, seda lihtsam on veel täita ülesannet organismis ehk viia toitaineid edasi.
Üha enam kuuleme kurtmist, et tänapäeval on väga paljud lapsed allergikud. Mingi roll on siin kindlasti keskkonnal, aga ka sellel, mida sööme ja joome. Ärme unusta, et inimene koosneb 65% ulatuses veest. Igal juhul tasub oma tervise hoidmisel eelistada võimalikult puhast vett.
Hoolimine algab väikestest sammudest. Kõige lihtsam ja odavam on alustada kasvõi filterkannu soetamisest, mis annab meile puhta joogi- ja kohvivee. Eestis toodetavad kannufiltrid eemaldavad veest 44 eri liiki saasteaineid, sealhulgas kloori, pliid, pestitsiide jms. Ühe filtri ressurss on 170-300 liitrit.
Paljud mõtlevad siinkohal, et miks ma pean jändama filterkannuga, kui ma võin osta koju pudelivett ja seda juua? Täpsemaid arvutusi tegematagi on selge, et selline tegevus on mitme – kümneid kordi rahakotile kulukam. Sama oluline on aga ka keskkonnaküsimus – miks me peame suurtes kogustes plastpudeleid juurde tootma? Muide, enne pudelivee ostmist võiks endale esitada veel ühe küsimuse:
kui kaua on see pudelivesi mind oodanud laos ja poes ning kas see on seisnud ka päikese käes?
Alustada saab väikeste sammudega, lihtsama filterkannu ja joogiveefiltriga ning maja remonti kavandades panna oluliste tööde nimekirja ka veepuhastuse komplekssüsteem. Puhas vesi pole mitte niivõrd luksus kui elustiili ja suhtumise küsimus.
AS-i Kovek kommentaar: Täiendav veepuhastamine tarbija poolt, kui ta seda vajalikuks peab, on vee-ettevõtja poolt tervitatav. Näiteks vee pehmendamine, mida meie ei tee ja kus puuduvad normid. Siiski tasub silmas pidada, et siin ei kehti põhimõte „rohkem on parem“ ja vett lihtsalt põhimõtte pärast pole puhastada vaja. Saue vallas on kraanist tulev vesi perfektselt tarbitav ka sellel kujul, kuidas see kraanist tuleb.
Allikas: Saue valla leht Saue Valdur, jaanuar 2020